Pööripäev

Eestlase sisemine kell on seatud pööripäevade järgi. Juba varakevadel valdab kõiki eestlasi suur valgete ööde ootus ja kui see aeg kord käes, siis imestatakse igal aastal üha uuesti, kui eriline see kõik on. Valgete ööde rõõm kulmineerub suvisel pööripäeval, kuid juba varsti pärast jaanipäeva pidustusi hakkab närima eestlaste hinge kerge kurbus, mis iga päevaga kraadikese võrra süveneb, sest aasta pimedaim aeg on lähenemas. Pikimad ööd novembris ja detsembris on enesesse vaatamise aeg, mida tasahilju täidab uus ootus – kaugel see jaanipäev siis ikka on.

Kuld- ja hõbemündil on kujutatud need kaks eestlase olemust defineerivat hetke – suvine ja talvine pööripäev.

Sirgu

Võistlustöö „Sirgu“ mündiduo räägib loo, kuidas me täna näeme saja aasta taguste
tegude tulemusi. Õigest teost õigel hetkel kasvab riik ning väiksest puust saab alguse
mets. Nii mets kui riik kasvavad ning muutuvad ajas ning see, millised nad tulevikus
välja näevad, sõltub sellest, kuidas neid praegu kohelda.

Head sirgumist, kallis Eesti!

Igatsus

Heitliku ajalooga maal on riiklike sümbolite kõrval tugevad ja hingelähedased selle kohaga seotud maitsed ja maastikud, mida igatsetakse ka kodust kaugel olles.

Meie rannajoon ja mereriigi olemus on kõigile eestlastele kallis. Meri on eestlastele vabaduse ja avaruse sümbol. Kuldmündil on kujutatud meie mere avarat, ent tasast silmapiiri.

Sellele merega piiratud maanurgale ainuomased maitsed – kilu ja must leib – on meile aegade jooksul armsaks muutunud sümbolid. Hõbemündile moodustub kaks vappi – aversil Eesti suur riigivapp kolme lõviga kilbil ja reversil kolm kilu mustal leival.