Hävitajad Lennuk ja Wambola. Mitme riigi teenistuses

Tellija: Eesti Meremuuseum
Näituse meeskond
Kuraatorid: Arto Oll ja Mihkel Karu, Eesti Meremuuseum
Näituse kujundus: Kärt Maran
Graafiline kujundus: Jaan Evart
Helikujundus: Arbo Maran
Paigaldus: Dream Team (Johannes Säre, Erik Liiv), Tapeedispets (Peeter Dodjak)
Näituse projektijuht: Kadi Karine, Eesti Meremuuseum
Turunduse projektijuht: Iris Tomson, Eesti Meremuuseum
Fototöötlus: Roman Matkiewicz, Eesti Meremuuseum
Videotöötlus: Lauri Laasik
Tehnilised lahendused: Tõnis Veltman, Eesti Meremuuseum
Trükk: OÜ Digitrükk
Ehitus: Siltau Systems OÜ
Keeletoimetajad: Hille Saluäär, Anna Agnevštšikova, Luisa tõlkebüroo, Toimetaja tõlkebüroo
Tõlked: Toimetaja tõlkebüroo, Luisa tõlkebüroo
Koostööpartnerid Peruus:
Mereväekapten Edgardo Loret de Mola
Kontradmiral Eduardo Reategui (Instituto de Estudios Histórico-Marítimos del Perú)
Juan Carlos Patiño Ponce (Instituto de Estudios Histórico-Marítimos del Perú)
Fotod: Aron Urb
Aasta: 2024

Mis ühendab Eesti ja Peruu mereväge? Mõlemad said kahe maailmasõja vahel pidada oma laevastiku auks ja uhkuseks hävitajaid Wambola ehk Almirante Villar ning Lennuk ehk Almirante Guise. I maailmasõja ajal peeti neid hävitajaid maailma kõige võimsamateks. Näitus Lennusadamas jutustas loo nende märkimisväärsete laevade põnevast teenistuskäigust.

Näitus oli üles ehitatud arhiivifoto- ja videomaterjalile. Lasime ajaloolistel fotodel ruumis domineerida. Ühtlustasime arhiivifotode värvigamma ning lisasime valitud fotodele pastelse taustatooni. Eestit puudutavas näituseosas olid taustavärvid külmad, valdavalt sinised ja rohekad toonid; Peruu-poolne osa näitusest oli soojema tooniga. Fotod ja tekstid trükiti tapeedile ning kleebiti otse seinale. Fotod mängisid ruumiga kaasa, keerdudes kohati ümber nurga või posti ning kattusid omavahel.

Akustika parandamiseks loodi näitusele rahulik ja monotoonne laeva liikumisega seostuv helimaastik, mis juhtis tähelepanu kõrvale suure saali üldmürast ning näitusesaali liikuvate uste helist. Kasutasime ruumi eri otstes erinevat heli, mis sulandus näituseruumis liikudes tervikuks. Ühest helist teise üleminek täiendas külastajakogemust, toetades sarnaselt toonitud fotodele lugu laevade liikumisest ühe mereväe käest teise.